23.mai 2011-Elukõva päiv :D

Et, siis jah :) 23.mai,hetkese seisuga eile, istusid Margit, Virve, Romet, Kristo, Karla ja Rasmus Malle ukse juures trepi peal. Rääkisid niisama muhedat juttu ja tegid üksteise päeva rõõmsamaks. Nimelt oli Kristol oma sinine Imemasin kaasas, mis oli eelneval päeval vett saanud ja mis ei tahtnud väga tööle minna... Polnud sädet või midagi :D:D:D:D igastahes otsustas Virve et ta tahab sellega (kristoga koos muidugi) sõitma minna. Ta istus kristole sülle ja reis ümber koolimaja võis alata. Karta on, et masin tööle ei läinud ja Kristo vedas Virvet ümber koolimaja  nii, et lükkas vasaku jalaga masinale hoogu ja üritas paremaga Virve keharaskust kannatada.. Tore seik oli ;)

Jõudsime tagasi trepi peale ja Kristo arvas, et ta on gorilla..Hakkas mööda trepiposti üles ronima ja sealt järgmise postini liikuma.. Muidugi arvas Karla, et kui Kristo juba ronib, et siis ka tema ei saa alla jääda ja hakkas ka turnima. Kahjuks ei pidanud karla käed tema üritamisele vastu ja ta kukkus alla-persetpidi vastu trepiäärt. Küll oli kaaslastel nalja nabani.Karla ainult karjus ja tampis rusikat vastu maad.. Virve tahtis Karlat lohutada, läks tema juurde ja avastas, et Karlal olid püksid kintsu pealt ilgelt hästi puru..See pakkus isegi veel rohkem nalja :D:D:D:D:D

Sellega see päev ei lõppenud.Kristo oli juba tükk aega oma masina kallal pusinud ja seda ühe laste särgiga küürinud. Kristo tahtis oma Imemasina Imesärki ka Margitile näidata ja järsku puhkes mõlema suust naer, mis ei tundunud lakkavat.. Ka Virve tahtis natuke naerda ja läks asja uurima.. Muidugi ei pääsenud ka tema naeruplahvatusest.Aga miks?? Särgil ilutses tekst :TRIPPER 24. No nüüd saate ka vist juba ise aru kui naljakas oleks avastada lastesärgilt midagi säärast..

Nii see tore päev mööduski, täis naeru ja kodutunnet koos oma perega, kes on alati üksteise jaoks olemas.
Luv Ja ool :*

cremexcremexcremex

Tüdrukud käisid Tartus kriisireguleerimise õppusel EU Cremex 2011, kus nad kehastasid evakueeritavaid. Selgus, et nende vabatahtlikkust ka tunnustati ning öeldi, et käepaela eest saab Zum Zumis tasuta jäätist. Pärast pikka päeva kõndis osa nende grupist Kreutzwaldist alla, et oma jäätisele järgi minna, kuna aega kojusaamiseni oli üüratult. Keegi tark teadis siis rääkida, et ZumZum on Ahju all. :D Sedasi hakkas see kamp läbi kesklinna Ahju poole astuma. Kohale jõudes avastasid nad, et olid jõudnud hoopis Suminani. Egas midagi, hakkasid siis tagasi kõndima, kuni lõpuks ka ZumZumini jõudsid.
Viskasid ülbelt oma käepaelad letti ja nõudsid oma jäätist. Tuli välja, et JÄÄTISEKOKTEILI saamiseks pidi olemas käepaelal see pisike lipik, mille nad kõik ära kiskusid. Hakati siis taskutes sobrama ja asi lahenes õnnelikult.
Õhtul magasid nad kaubamaja pinkidel kuni lõpuks koju said.
Oli tore päiv.