Põlva Trip vol.2

Reedel 26.11.10 läksid Margit ja Virve Põlva(jälle).
Minekut plaanisid nad juba vist 3näd enne õiget aega
ja sügelesid iga päev sellepärast-tahtmine minna oli ju kohutavalt suur.
Õnneks või kahjuks ei osutunud see "Trip" just selliseks nagu nad plaaninud olid...
Seetõttu ka siia meie väikesest seigast sinna "veidrale"maale kirjutan.

• Enne minekut pidid Munk ja Riddare Võnnu kk võimlas lauas olema-ikka Maailma Parimad lauakohtunikud ju.Sellest,mis seal toimus ma rääkima ei hakka,teemaks ikkagist ju Põlva.Igatahes peale mängu helistas Riddare Munki emmele ja ütles,et me oleme valmis..Virve polnud aga päev otsa söönud ja ta saatis Mannu poodi Tamburambu burxi järele.Mõeldud tehtud.Tüdrukud istusid autosse ja algaski teekond Põlva poole Leegitoru kuulama ;).Sõit kulges suhteliselt hästi,kui välja jätta see koht,mil Virve süüa ei näinud ja ta püksid olid burxi kastet ja hapukurke täis.
• Jõudsime kohale, läksime Edu keskuse juurde, ootasime seal Anttit ja Siimu ning käisime poes. Virve ja Margit ostsid endale Aura(gaasilise)vee,mis Virvel poest väljudes maha kukkus.Muidugi korjas ta selle üles ja otsustas, et tal nüüd joogijanu.Keeras korki ja JÄRJEKORDSELT kukkus kõik talle peale.Virve oli endast kohutavalt väljas ja karjus igasugu roppusi oma suust välja,mis tal parasjagu meelde tulid.
• Tegelikult enne,kui Virve ja Margit poodi said pidid nad,nagu ennem juba ütlesin, Anttit ja Siimu ootama. Oma kõva 30minutit küll. Margitil hakkasid varbad selle aja jooksul külmetama ja ta ütles Virvele,et ta tahaks sokke jalga panna(tal olid ainult sukad jalas).Virve ütles:"No aga lähme sinna trepikotta ja pane sokid jalga." Margit:"Aga mul pole sokke.."Virve:"Ää küll,pane siis mu omad..." Nii need kaks tüdrukut jalutasid võõrasse trepikotta ja panid seal Margitile sokid jalga.
• Pidu oli tore.Leegitoru tuli peale,tüdrukud kargasid lava ees ja olid väga õnnelikud.Järsku märkas Margit,et lauljal on sõnad kaasas,tõmbas need enda kätte,valis sealt talle enam meeldinud laulu ja siis pani tagasi,et see järgmisena kõlaks-kahjuks ei tulnud see tal just nii välja..
• Leegitoru kuulatud mindi välja ja tehti sõprust väga mitme põneva isikuga,kellest ma väga rääkida ei soovi,kui Margit näeb selleks vajadust,küll ta siis ise räägib..Kurb on ainult Manni vestist,mille Margit kellelegi lähenedes ära kaotas:D
• Peale pidu läksime elu müsteerilisemasse majja terve mu elu jooksul(siiamaani)-Seda kutsuti Villaks, kui ma ei eksi.Igatahs las see öö jääb sinnapaika.Hommikul äratati meid üles ja öeldi:"Tüdrukud,saite siin öö veeta,nüüd lähete puid riita laduma!" Tegelikult räägiti meile sellest juba eelmise päeva öösel,kui me sinna saabusime aga me saime aru,et poisid teevad seda..Virve sel öösel ei maganud(polnud und).Kell 7.00,mil Virve telefon hakkas röökima et "ÄRKA ÜLES;SA PEAD KOOLI MINEMA!",tõmbas Virve telefoni lauapealt,viskas selle endast kaugemale ja ütles:"Lits,täna ei ole kooli!"Läks natuke aega mööda, Virve rahunes maha ja äratas ka teised üles toreda hommikuäratusega:"Üles kõik,puid riita laduma.Lämme koos nagu üks suur pere!"
• Tegelikult meie ei läinudki puid riita laduma,meie Margitiga koorisime kartuleid:D Te oleks pidanud neid Venna koorituid nägema-naera või surnux. Oli tore päev.Juhtus küll ka veel palju huvitavaid asju, aga ega kõigest ei pea ka rääkima ja ma usun, et sellest pikast loetelust siin eespool täitsa piisab,et mõista kui tore ja fun meil oli...
• Aa märgin veel ära,et me nägime Vennaga päris Mammutit ja mitte fossiilina;) tehke järgi,kui suudate!

Kõik, mis ei tapa, teeb vigaseks

Õige mitu aastat tagasi(no 4 aastat vähemalt), hakkasid Virve, Laura ja Margit korvpalli vaatama minema. Oli mõnus talvine aeg ning tüdrukud leidsid toreda jääplatsi, kus oli hea libistada. Laura pidi korraks koju minema ning Margit ja Virve lubasid, et ootavad teda kindlasti sellel jääplatsil. Senikaua, kui Laura ära oli, tuli tüdrukutel tore mõte teha vigureid jää peal. Nende lõbu rikkus aga hoop, mille Virve sai Margiti käest vastu nägu nii, et Virvel hakkas ninast verd jooksma. Tüdrukud ei julgenud kuskile liikuda ka, sest nad pidid ju Laurat ootama.

Kord käisid tüdrukud suusatamas(siis, kui nad veel aktiivsed ja tragid olid). Ühtäkki tõmas Margit Robile suusakepiga vastu nina. Hiljem selgus, et poisil oli nina katki Margiti pärast.

Margit ja Virve tavad mis tunne on peaga vastu seina joosta.

Virve on saanud ühe ja sama koera käest vähemalt 3 korda väga valusalt pureda.

Ühel tavalisel koolipäeval lebotasid tüdrukud diivanil. Kui Virve korraks püsti tõusis, tuli Margitil idee panna oma pöial ta istumise alla. Kahtlemata lendas Virve sellele suure hooga otsa. Margit tundis suurt valu ning käsi läks väga paiste. Türdukud kohkusid ning õpetaja soovitas neil taumapunkti minna. Mõeldud tehtud. Kui arst Margitilt küsis, et mis juhtus, ütles Margit:"Sain tugeva hoobi vastu kätt." Selle peale lausus Virve:"Ma istusin talle peale!"
Õnneks midagi hullemat kui lihasrebend Margitil viga polnud ning nad lubati koju.

Milleks minna otse kui saab ka ringiga?!

Kehalise tundidega juba on nii, et kui Virve ei taha seal olla, siis ei ole ka ning Margit viskab korra pikali ja tema jaoks on tund läbi.

Ühel talvepäeval, kui koolis pidi jooksma Öko ringi, otsustasid tüdrukud läbi metsa lõigata. Hüppasid võssa ja hakkasid vaidlema. Margit oli täiesti kindel, et kraav jääb sinna poole, kuhu tema tahab liikuda, Virve aga ajas vastu ja tahtis teisele poole minna. Nad vaidlesid pikka aega niimodi metsas kuni Virvel kannatus katkes ja ta hakkas minema oma teed pidi. Margit ei julgenud omaette ka minna ning järnes talle. Mõne hetke pärast selgus, et Virvel oli siiski õigus.
Mis neile siiamaani nalja pakub on see, et Margit suutis koolimetsa ära eksida- see on ju nii pisike!

Tüdrukud on varemgi oma teed lõiganud, kuid see pole alati kasuks tulnud.

Kord pidid nad jälle talvel jooksma. Kuna keegi ei viitsinud kaasa teha otsustati minna lühemat teed, mis viis üle põllu. Kahjuks kattis põldu paks lumekiht, seega ei võitnud keegi eriti ajas ja kuna õpetaja märkas seda oli tunnihinne vastav-2.

Ükskord kui tüdrukud läksid jälle otsemat teed läbi metsa, nägi õpetaja seda pealt. Tüdrukud tõid vabanduseks, et nad nägid kitsi ja jooksid neile järgi- õnneks nad pääsesid.

Ühel varakevadisel päeval läksid Virve ja Margit koos jalutama. Kuna kõik teed on neil läbi käidud, otsustasid nad minna jala Läänistesse. 45 minutit kõndimist- tuled pool teed jooksuga, kulub ikka 45 minutit.
Margit pani oma kindad tagataskusse, Virve aga arvas, et need võivad sealt ära kaduda, kuid Mann ei hoolinud sellest. Mõne hetke pärast ta avastas, et kinnas on kadunud! Hiljem tagasiteel pidas Margit iga eemal paistvat laiku oma kidnaks. Lõpuks nad ka selle leidsid.

29.-31. okt

Tüdrukud plaanisid igal kevadel, et lähevad suvel koos laagrisse. Paraku nii see ei läinud kunagi. Lõpuks Oktoobrikuus võtsid nad kätte ja veetsid koos kolm päeva Lõuna Prefektuuri vaheajalaagris. Dunnost, Kelgust ja teistest võib Virve rääkida väga värvikaid jutustusi, sest ta veetis nende seltsis rohkem aega, kuid "Hula-hula neegeri rula" oskab nüüd igaüks öelda.

• Õhtul pimedasse metsa luurele minnes jooksis Virve ringi. Nii kui ta suutis paar sammu astuda koperdas ta juurika otsa ja kukkus maha. Margit viskus ta kõrvale pikali, sest arvas, et Virve varjus.
  
• Tüdrukud pidid koos valvama oma ala, et võõrad sisse ei trügiks. (Oli üks siukene mäng) Nii, kui nad kuulsid kedagi metsas krabistamas, näitasid tuld hääle suunas, kuid näha polnud kedagi. Nii nad siis hõikasid "Me nägime küll Sind, rohelise jopega!" Ja varjunu tuli metsast välja, sest enamus neist kandis kaitseliidu rohelisi jopesid.:)
  
• Grupiga luurel käies märkasid meid teise grupi liikmed, kes võisid meilt ühe "elu" ära võtta. Margit otsustas põgenemise kasuks. Kahjuks ta libastus lehtedel ja kukkus peaga vastu puud.
  
• Laagris oli ka üks jaoülem, keda Margit ja Virve ei sallinud. Majoriks hüüti teda. Niisiis, kui see Major endale lõkke kohal kohvivett keetis, tekkis tüdrukutel ka jube janu kohvi järgi. Neil tekkis veel suurepärane idee, see vesi enda kohvitassidesse valada. Tüdrukud varastasid lõkkelt kateloki ja asusid telgi taga asjatama. Paraku oli Major neid näinud ning nüüd ootas karistus. Türdukud viidi jooksma... ega sellest suurt mdiagi välja ei tulndud, sest plikad ei osanud enda suud kinni hoida. Oli vaja veel targutada ja sõimata. Selle tagajärjel said nad muidugi hulga kükke- iga vale sõna eest 20. Õnneks suutsid nad 120 kükki 60-ks rääkida ja kandsid karistuse ilusti ära.

Ää küll siis.