- Õhtul pimedasse metsa luurele minnes jooksis Virve ringi. Nii kui ta suutis paar sammu astuda koperdas ta juurika otsa ja kukkus maha. Margit viskus ta kõrvale pikali, sest arvas, et Virve varjus.
- Tüdrukud pidid koos valvama oma ala, et võõrad sisse ei trügiks. (Oli üks siukene mäng) Nii, kui nad kuulsid kedagi metsas krabistamas, näitasid tuld hääle suunas, kuid näha polnud kedagi. Nii nad siis hõikasid "Me nägime küll Sind, rohelise jopega!" Ja varjunu tuli metsast välja, sest enamus neist kandis kaitseliidu rohelisi jopesid.:)
- Grupiga luurel käies märkasid meid teise grupi liikmed, kes võisid meilt ühe "elu" ära võtta. Margit otsustas põgenemise kasuks. Kahjuks ta libastus lehtedel ja kukkus peaga vastu puud.
- Laagris oli ka üks jaoülem, keda Margit ja Virve ei sallinud. Majoriks hüüti teda. Niisiis, kui see Major endale lõkke kohal kohvivett keetis, tekkis tüdrukutel ka jube janu kohvi järgi. Neil tekkis veel suurepärane idee, see vesi enda kohvitassidesse valada. Tüdrukud varastasid lõkkelt kateloki ja asusid telgi taga asjatama. Paraku oli Major neid näinud ning nüüd ootas karistus. Türdukud viidi jooksma... ega sellest suurt mdiagi välja ei tulndud, sest plikad ei osanud enda suud kinni hoida. Oli vaja veel targutada ja sõimata. Selle tagajärjel said nad muidugi hulga kükke- iga vale sõna eest 20. Õnneks suutsid nad 120 kükki 60-ks rääkida ja kandsid karistuse ilusti ära.
Ää küll siis.
No comments:
Post a Comment