Virve ja Margit ei mäleta täpselt millal nende Suur Seiklus pihta hakkas, kuid nad teavad, et see sai alguse viiendas klassis. Sel ajal ei möödunud päevagi pahanduste ega lollusteta. Tihtilugu, kui õppealajuhataja avas klassiukse, oli kohe teada, kes temaga kaasa peavad minema.
Viiendas klassis meeldis Margitile ja Virvele väga pinksi mängida. Iga vahetund nad tormasid alla, et olla lauas esimesed. Muidugi polnud nad ainukesed, kellele see peale läks ja selle pärast tekkis palju tülisid ning plikad said tihti istuda õppealajuhataja kabinetis.
Kord tahtsid tüdrukud jälle mängida, kuid 12. klassi poisid olid juba ette jõudnud. Tüdrukud palusid, et neid ka lauda lastaks, kuid tulutult. Järsku rabas Margit ära poiste palli ning hoidis seda enda käes. Jamaica(nii nad teda kutsuvad) lähenes Margitile, vaatas kurjalt otsa ja nõudis palli tagasi. Margit lõi mõtlematult talle vastu hambaid ja jooksis minema. Ei mäletagi, kas nad tookord pääsesid mängima või mitte.
Kord tahtsid tüdrukud jääda peale tunde kooli, kuid tädi Malle ajas neid alatihti minema. Niisis läksid plikad oma klassi imepisikesse kappi ja istusid seal paar tundi, kuulates vaid kella tiksumist ning võõraid samme klassi ukse taga.
Tüdrukud ei tahtnud käia laulukooris ning Margit arvas, et õpetaja ei oska klaverit mängida. Paraku peeti sellist asja kohustuslikuks ning plikad veeti järjekordselt õppealajuhataja kabinetti. Nad pidid aru andma, miks neile seal käia ei kõlba. Tüdrukud väitsid, et ei pea viisi ega oska laulda. Pärast pikka vaidlemist leiti lahendus, et kui plikad toovad vanemate avalduse eemaldada nad laulukoorist, siis on see võimalik. Margiti ema oli sellega päri, kuna temagi leidis, et siukest asja ei saa peale sundida ning tänu sellele pääses Virvegi tüütust kohustusest.
No comments:
Post a Comment