Teatetants 2011

22.08.11
Margit:"Kuule, Moos, mis täna saab?"
Moos:"Täna on ju see..."
Margit:"Teatetants! Lähme?"
Moos:"Davai!"

Kell pool kaks öösel seadsid tüdrukud end kohaliku tantsugrupiga ühisele bussile, et minna teatetantsule kaasa elama. Väljas oli meeletult halb ilm, vihma kallas. Tüdrukud olid aga kavalad ja varustasid end vihmakeepide ning kummikutega.
Teel Aovere poole tekkis plikadel meeletu masendus peale ja arutlesid, kas oli ikka hea mõte end kaasa pressida. Kuid siis oli juba hilja öelda, et nad ei taha sellest osa võtta.
Tdrukutel oli plaan, et nad lähevad elavad oma tantsugrupile kõrvalt kaasa, kuid nende juhendaja seda nii ei arvanud ja pani plikad teise punkti 200 meetrit tantsima. Plikadel muidugi nali nabani, sest tantsusamme nad üldse ei teadnud. Kõigepealt pidid nad oma punktis tantsujärge ootama. Nii nad siis istusid Jõgeva maanteel kraaviperve maha ja kuulasid Dagöt. Ootamine on aga meeletult pikk aeg ja seetõttu sai neil istumisest villand ning hakkasid omaette tantsima ning kargama. Nii oli lõbusam. Pärast pikka kargamist avastasid nad hingeldades, et tantsujärg on kohe-kohe nende käes. Ruttu võeti positsioon sisse ja küsiti vaid: "Mida me tantsima peame?". "Polkat!" tuli vastuseks juhendajalt. Oh õudust, oh seda rõõmu, oh seda nalja. Plikad alustasidki oma polkaga ja meeletult hoogsalt. Poolel teel läks neil rütm sassi, jalad risti ja võhm sai otsa. Sellest hoolimata ei pühkinud nad naeratust näolt ega andnud alla, läksid edasi galopiga. Pärast vahetust olid nad vaid õnnelikud, et midagigi tegid.
Edasi mindi Aovere tanklasse, et seal ühised tantsud tantsida. Kohutavalt vahva, et missuguse rõõmu ja naudinguga eestlased koos oma seltskonnatantse tantsisid.
Öö oli korda läinud ja tüdrukudki rahul, et nad selle teekonna endale ette võtsid.